Pea liiva alt välja 2021! Ettevõtete roll ühiskondlikult oluliste väljakutsete lahendamisel ning parimad viisid oma panuse väljendamiseks.

Milttoni eesmärk uuringuid läbi viies on tekitada endale ning panna alus Eestis järjepidevale arvamusuuringule vastutustundliku ettevõtluse alasest teadlikkusest, andes ka võrdlusaluse põhja-ja läänenaabritega.

Mida tahtsime teada saada 2021. aastal?

01_ Kas ettevõtetelt oodatakse panustamist ühiskondlikult olulistesse teemadesse?

02_ Mil viisil panustamist oodatakse?

03_ Mis teemadel panustamist oodatakse?

04_ Milline on parim viis oma vastutustundlikkust väljendada?

05_ Mis vastajatele ettevõtete vastutustundlikkuse puhul ei meeldi?

06_ Kas ketlikkuse aspektid mõjutavad vastajate tarbimiskäitumist?

07_ Mis motiveerib vastajaid vastutustundlikumaid valikuid tegema?

2017. aasta uuring oli Eesti esimene elanikkonna teadlikkust kaardistava uuring. See tähendab, et varasem võrdlusmoment puudus ja nii tuli meil välja mõelda ning luua esimene kontseptsioon Eesti elanikkonna vastutustundliku ettevõtluse mõõtmiseks nii, et see oleks valiidne, võrreldav teiste riikidega ning et kogutud andmed looksid väärtust ka tulevikuks. Tänaseks on meil olemas võrreldavad andmed alates 2017. aastast ning jätkame sarnaste uuringutega ka tulevikus.

Kuna (ettevõtete) vastutustundlik käitumine ja tegutsemine on pidevas muutumises –muutuvad nii standardid, võimalused kui andmed, oleme võtnud eesmärgiks läheneda uuringule igal korral vastavalt hetkevajadusele, samas säilitades võrreldavuse. Kui esimene uuring kaardistas kolme riigi võrdlusuuringuna Eesti, Soome ja Rootsi elanike arvamusi ettevõtete rollist sotsiaalsete teemade ning oluliste ühiskondlike probleemidega tegelemisel ning Eestis oli küll valim sugude ja vanusegruppide lõikes esinduslik ning viidi läbi üksnes Tartus ja Tallinnas, siis 2020. aastal otsustasime viia läbi kordusuuringu ning astuda sellega sammu edasi, täiendades uut uuringut nii, et see hõlmaks sedakorda tervet Eestit. 2021. aastal oli võrdlusuuringu riikide valim laiem, kaasatud olid ka Läti ja Leedu ning andmeid analüüsides keskendusimegi eelkõige kolme Balti riigi võrdlemisele, kõrvutades tulemusi ka Soome ja Rootsiga.