Project Indiana – eduka kaugtöö valem

Eksperimendi eesmärk oli teaduspõhise lähenemisega selgitada, kuidas tagada hübriidtöö tingimustes agiilsete arendusmeeskondade efektiivne toimimine ning mõista, milliseid praktikaid ja oskusi on selleks vaja arendada nii meeskonna kui individuaalset tulemuslikkust silmas pidades. Kogu eksperimendi vältel pidasime silmas nelja olulist küsimust:

• Milline on parim tasakaal individuaalse keskendumisaja, koostööl põhineva meeskonnatöö ja inimliku sideme vahel?

• Millised on vajalikud tööriistad, -rituaalid ja -ruumid?

• Millised on vajalikud kaugtöö juhtimise oskused?

• Millised on kaugtöö juhtimise parimad tavad?
  

Projekti teoreetiline raamistik kombineeris neli motivatsiooni ja meeskonna tõhususe meeskonnatöö mudelit. Mudelite seoste ja sarnasuste kaardistamise tulemusena koostasime uuringu, et uurida meeskonnatöö nelja peamist mõõdikut – heaolu, motivatsiooni, meeskonna vormi ja moraali.

Poole aasta jooksul katsetasid 8 piloottiimi ja 5 kontrollgrupitiimi ehk kokku 100 töötajat erinevaid hübriidtöö jaoks sobivaid töökorraldus- ja juhtimismudelid, et neid pidevalt jälgides ja analüüsides valida välja efektiivseimad. Kombineerides kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid uurimisviise, viisime läbi regulaarseid küsitlusi tiimide efektiivsuse ja heaolu kohta, tegime tiimide retrospektiive, vahekokkuvõtteid tiimijuhtidega, fookusgrupiintervjuusid, ühiseid ajurünnakuid.

Pärast eksperimendi lõppu ja järelduste tegemist esitlesime tulemusi koos Helmesega virtuaalsel pressiüritusel, mida korraldasime koostöös Miltton Eventsiga. Arutelusid saab järele vaadata siit.

Eesti Personalijuhtimise Ühingu PARE korraldataval konkursil – Parim Personaliprojekt 2021 – jõudis Helmese projekt kolme finalisti sekka. Konkursi eesmärk on tunnustada uuenduslikke ja edukaid inimeste juhtimist ja arendamist ning organisatsiooni tegevust tõhustavaid projekte.

2022. aasta lõpus tõi Euroopa Parlament oma uuringus projekti eeskujuna esile Siemens’i, Renault, SEB ja teiste suurettevõtete kõrval. Uuringu eesmärk on uurida digi- ja rohepöörde mõju töökohtadele ja -turule, sh jagada näiteid juhtimisalasest innovatsioonist.

Pooleaastane eksperiment näitas, et edukaks hübriidtööks tuleb nii ettevõtte, meeskonna kui ka üksikisiku tasandil teadlikult tegeleda oma vaimse vormi säilitamise ja psühholoogilise turvatunde tagamisega.

Psühholoogiline turvatunne, kui üks oluline tiimitöö efektiivsuse mõjutaja, kasvas märgatavalt nendes tiimides, kus keskenduti teadlikult inimeste vaimsele vormile ja hoiti üleval avatud vestlusi. Samas kui heaolu hoidmise mõttes isevoolu liikunud kontrolltiimides turvatunne aja jooksul aina kahanes. Pilooditiimides tõusis ka selgus ja kontrollitunne prioriteetide, plaanide ja otsustusprotesside osas.

Nägime, kuidas teadlik kontakti hoidmine kasvatas psühholoogilist turvatunnet ehk julgust, elutervet kriitikameelt ja seotust tiimides. See on olulisim tööefektiivsuse eeldus, mis ei teki iseenesest, vaid vajab järjepidevat tähelepanu ja on saavutatav kõikjal. Tiimidena tarka tööd tegevatel inimestel on vaja ka ühist füüsilist ruumi ja näost-näkku suhtlust, et avalduksid nii loovus kui äri edendav innovatsioon.

“Vaimse tervise hoidmisest on saanud kutseoskus, mis on võrdväärne erialateadmiste ja digipädevustega. Suurem osa eksperimendi käigus kogutud teadmisest ja kogemusest on rakendatavad väljaspool tarkvaraarendus-sektorit ja konkreetse riigi piire, olles heaks sisendiks meeskonnatöö korraldamisel ja vaimse tervise oskuste arendamisel,” – Helmese Talendijuht Signe Lass.