Psüühilise erivajadusega inimeste ühiskonda integreerimine

Projekti väljakutse ulatub aega, kus psüühilise erivajadusega inimesed koliti ühiskonnast eemale. Alles viimasel viieteistkümnel aastal oleme jõudnud riigina arusaamisele, et igaühel meie seast on õigus tegutseda kogukonna ja ühiskonna täisväärtuslike liikmetena. Psüühilise erivajadusega inimestele on loodud kodusid kogukondadesse, kui seda protsessi on saatnud kogukondade vastuseis – mida ei tea ega tunne, seda on kombeks peljata. Sotsiaalministeeriumi 2021. aasta uuringust selgus, et paremad teadmised psüühilise erivajadusega inimeste kohta aitaksid muuta Eesti ühiskonda mõistvamaks – 70% uuringus osalenust leidis, et tunneksid end suheldes mugavamalt, kui teaksid erivajadustega inimestest rohkem.

Pooleteiseaastase projekti jooksul oleme läbi viinud mitmeid edukaid tegevusi, et muuta ühiskonna hoiakuid ning näidata, kuidas see, mis esmapilgul tundub kõrvalekaldena, mahub tegelikult igati normi sisse:

• Koostööd alustasime Norstati uuringuga, et kaardistada ühiskondlikud hoiakud psüühilise erivajadusega inimeste suhtes. Selgus, et 70% uuringus osalenust leidis, et tunneksid end mugavamalt, kui teaksid erivajadustega inimestest rohkem.

• Tallinna Ülikooli ELU projekt. Kohustuslik üleülikooliline aine, mille raames lahendatakse meeskondadena erinevaid elulisi probleeme. Esitasime programmi kolm psüühilise erivajadusega inimestega seotud projekti. Meie temaatika osutus väga populaarseks ning naaseb programmi ka uuel aastal.

• Arvamusfestivali arutelu “Kus tohib psüühilise erivajadusega inimene elada?” Nõukogude ajal olid psüühikahäirega inimesed „ära peidetud“ suurtesse kombinaadi tüüpi asutustesse. Viimastel kümnenditel on võetud suund, et inimestele teenuse osutamise kohad luuakse kogukondade keskele. Paraku kohtab kogukondades “mitte minu tagaaeda” suhtumist, millega seotud müüte ja eelarvamusi arutelul lahkasime.

• Fotografiska for Life erinäitus “Eriline on tavaline”. Kolm fotograafi külastasid ASi Hoolekandeteenused peremajasid, kortereid ja kortermajasid üle Eesti, kus psüühiliste erivajadustega inimesed elavad ja igapäevaselt toimetavad. Näitus on üleval 15. jaanuarini.

• Telesaade “Kui vähe on õnneks vaja?” Oktoobris vaimse tervise kuu raames ETV2 eetris olnud 5-osaline dokumentaalsari, mis kajastab erihoolekandeteenusel olevate inimeste tavapärast elu, tegemisi, muresid ja rõõme.

• Tagasi Kooli e-tunnid algklassidest gümnaasiumini, mis tutvustasid õpilastele läbi kuue veebiloengu erinevaid tahke vaimsest tervisest ja hoolekandest.

• Õppevideo operatiivtöötajatele, kuidas hädaolukorras psüühilise erivajadusega inimesega efektiivset koostööd teha.

• Projekti lõpetasime Norstati kordusuuringuga, mis näitas, et inimeste hoiakud on eelmise uuringuga võrreldes muutunud positiivsemaks!

Psüühiline erivajadus on tegelikult lihtsalt üks tahk inimesest meis endis – tahk, mille tundmaõppimine teeb meid terviklikumaks ja paremaks.