Uuring: Eesti OECD vastutustundliku ettevõtluse kontaktpunkti ülesehitus ja õiguslik alus

OECD Eesti riiklik kontaktpunkt on Eestis tegutsenud alates 2011. aastast, kuid 2020. aasta alguse seisuga ei olnudMajandus ja Kommunikatsiooniministeeriumis asuv kontaktpunkt leidnud oma tööks tõhusalt toimivat vormi. Riigiti leidub kontaktpunkti töö korraldamiseks mitmeid erinevaid struktuurseid ja juriidilisi võimalusi–sellest tekkis ka küsimus, milline on Eesti kontaktpunkti jaoks täna parim toimimiseviisning millised on üldse tehnilised ja juriidilised võimalused selle ülesehituseks?

Kaasasime uuringu läbiviimiseks oma meeskonnast eksperte nii vastutustundliku ettevõtluse kui ka riigihalduse alalt ning liitsime välise eksperdina uuringumeeskonnaga rahvusvahelise õiguseksperdiadvokaadibüroost Cobalt. Mõistsime uuringu koostamise esimesest hetkest, et tegemist on Eestis vastutustundliku ettevõtluse alaselt erinevate osapoolte ühendamist vajava uuringuga ning nii kaasasime uuringu eri etappides täna Eestis vastutustundliku ettevõtlusega tegelevate organisatsionide – OECD, riigi ning seotud MTÜ-de esindajaid. Analüüsi tulemusel pakkusime Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumile välja soovitused, kuidas kontaktpunkti tööd paremini korraldada.

• Valmis mahukas uuring koos arvukate lisadega, mille põhjal tegime ettepaneku Eesti OECD kontaktpunkti tõhusamaks ülesehituseks.

• Tõime eesti keelde OECD kontaktpunktiga seotud sõnavara.

• Lõime Eesti kontaktpunkti tarbeks kommunikatsioonitegevuste kava ning praktilised materjalid kontaktpunkti töö tutvustamiseks.

• Esitlesime uuringutulemusi nii sidusrühmadele korraldatud kohtumisel kui ka Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumiaastakoosolekul, millega ühendasime täna erinevaid vastutustundliku ettevõtlusega tegelevaid ning kokkupuudet omavaid osapooli ja organisatsioone. Sellega tõstatasime debati küsimuses,kes võiksid teha riigiga koostööd Eesti kontaktpunktitöös