Tänavused kohalikud valimised näitavad naiste osakaalu aeglast kasvu Eesti poliitikas. Volikogudesse valitute seas on naiste osakaal jõudnud pea 32 protsendini, mis on ligemale kolme protsendipunkti võrra rohkem kui eelmistel valimistel.
„Kuigi meeste selge ülekaal volikogudes püsib, on näha naiste osakaalu vaikset kasvu,“ ütles Liia Hänni, kes on pikalt huvi tundnud naiste poliitikas osalemise vastu.
“Hea meel on tõdeda, et neli aastat tagasi aset leidnud naiste esindatuse langus kohalikul tasandil on nüüd peatunud ja asendunud kerge tõusuga. Eriti tähelepanuväärne on see, et kandideerinud naistest volikokku jõudnute osakaal on suurem kui kunagi varem. See näitab, et naiste positsioon valimisnimekirjades on paranenud. Siin on võti paljuski erakondade käes – tänavune valimistulemus näitab , et erakonnad on hakanud pöörama rohkem tähelepanu naiste esindatusele valimisnimekirjades. Sellele on kindlasti kaasa aidanud avalikkuse tähelepanu ja arutelud naiste poliitikas osalemise teemal. Seda tuleb jätkuvalt teha, et vältida tagasilangust ja liikuda edasi põhjamaise demokraatia suunas,“ rõhutas Hänni.
Suurematest erakondadest on teistega võrreldes silmatorkavalt heas soolises tasakaalus sotsiaaldemokraadid, kelle nimekirjades oli 51% naisi ning valituks osutunute hulgas on neid 47%. Sotsiaaldemokraatide nimekiri oli teadlikult “triibuline” – naised ja mehed olid enamasti asetatud vaheldumisi üksteise järel. Tegu on lähenemisega, mis on end tõestanud paljudes riikides tõhusa tööriistana naiste osaluse tõstmiseks poliitilistes otsustuskogudes. Samuti olid tänavu sooliselt tasakaalustatud triibunimekirjad Eesti 200l. Reformierakonna valituks osutunud kandidaatide seas on naisi 32%, Keskerakonnal 31% ja Isamaal 26%. Kõige väiksem oli naiste osakaal EKRE nimekirjadest volikogudesse pääsenute hulgas – vaid 19,5%. Valimisliitude kaudu pääses volikogudesse 35,5% seal kandideerinud naistest , mis veidi ületab riigi keskmist (31,8%).
