22.12.2025 Blogi

Milttoni kliendihommik: mis juhtub, kui AI saab inimese esimeseks kontaktpunktiks?

Üha rohkem inimesi ei alusta oma infoteekonda enam Google’ist, vaid AI-platvormilt. Küsimus esitatakse otse keelemudelile, mis tähendab, et brändi esmamulje kujuneb enne, kui inimene üldse ettevõtte kanalitesse jõuab. Milttoni kliendihommikul arutasime, kuidas see muudab ettevõtete nähtavust, meediamaastikku ja tarbijate usaldust. Teemasse aitasid süveneda Juha Salminen (Miltton Finland), Ivar Krustok (Delfi Meedia) ja Karl-Kristjan Kahm (Advokaadibüroo RASK).

Jaga

Juha Salminen: “Internetti, millele teie bränd ehitati, enam ei eksisteeri”

Miltton Groupi digitiimi juht Juha Salminen tõi välja, et traditsiooniline otsinguliiklus on AI-tööriistade populaarsuse tõusuga 15% langenud ja selle põhjus on lihtne: LLM annab inimesele kiire ja tervikliku vastuse. Kui varem suunas otsingumootor kasutaja edasi ettevõtte domeenile, siis nüüd kureerib tervikliku vaste valmis AI. See tähendab, et ettevõtte nähtavus sõltub sellest, kas ja kuidas mudel ettevõtte sisu üles leiab.

AI ei käsitle veebilehti nii, nagu inimesed neid loevad. Mudel lähtub sellest, kui selge, struktureeritud ja masinloetav info on. Seega pole oluline üksnes see, kas AI su ettevõtte üles leiab, vaid ka see, millise sõnumi ta sinu kohta suudab kokku panna.

Uues keskkonnas nähtavaks jäämiseks tutvustas Juha Milttoni PromptReady teenust, mis aitab brändidel parandada oma leitavust ja eelistatust AI-põhistes otsingutes. Juha sõnum on selge: kui AI sinu ettevõtet ei leia, ei leia sind ka klient. Ja kui AI esitab sinu kohta eksitavat infot, võib see mõjutada otsuseid oluliselt kauem kui üks vale Google’i tulemus. Seetõttu peavad organisatsioonid senisest teadlikumalt tegelema oma sisu esitamisega keskkondades, kus esimene vastaja on masin, mitte inimene.

Vestlusring: mis juhtub siis, kui AI saab inimese esimeseks kontaktpunktiks?

Delfi Meedia tehisintellekti ja innovatsiooni juht Ivar Krustok ning RASKi vandeadvokaat Karl-Kristjan Kahm tõid sisse meedia ja õigusvaldkonna perspektiivid, mis avasid AI mitmekihilist mõjuruumi.

Ivar tõi välja, et üle poole maailma meediamajadest, sh Eestis, on piiranud suurte keelemudelite ligipääsu oma sisule, sest praegune kasutus ei sobitu nende ärimudeliga. Samal ajal küsivad inimesed üha sagedamini uudiste kohta otse AI-lt, mis tähendab, et mudel peab vastama isegi siis, kui tal puudub ligipääs originaalsisule. Nii tekib olukord, kus keelemudel võib genereerida artiklilaadseid vastuseid teemadel, mille allikat ta tegelikult lugeda ei tohtinud.

Näiteks on New York Timesi ja Perplexity kaasus esile toonud kaks teravat probleemi. Esiteks autoriküsimus: kuigi NYT oli oma sisu kasutamise keelanud, suutis mudel sellest hoolimata luua artikleid, mis meenutasid väljaande originaalmaterjale, jättes toimetuse ilma nii kontrollist kui ka lugejatulust. Teiseks näitas juhtum, kui lihtsasti võib mudel lisada detailide hulka ka valeinfot, mida kasutaja võib ekslikult pidada NYT enda väideteks.

Kuigi uudisvajadus ei kao, muutub meedia ärimudel oluliselt haavatavamaks, kui otseliiklus portaalidesse väheneb või kaob sootuks. Ivari sõnul jõuab juba praegu paljude inimesteni uudisinfo sotsiaalmeedia kaudu, mis tähendab, et meediamajad kaotavad kontrolli nii publiku kui tulude üle. Eestis on kohaliku meedia usaldus küll endiselt kõrge, kuid see ei neutraliseeri riske.

Kes vastutab õiguslike riskide eest?

Karl-Kristjan tõi näiteid olukordadest, kus AI abil loodud õiguslikud tekstid võivad näida veenvad, kuid sisaldada tõsiseid ebatäpsusi. Keelemudel võib genereerida paragrahve, kohtuotsuseid või tingimusi, mida tegelikkuses ei eksisteeri ja kasutaja ei pruugi neid eksimusi tuvastada. Mõnel juhul on AI koostanud isegi kokkuleppeid, mis sarnanevad sisult konkurentsiõiguse rikkumisele. Selliste vigade parandamine on ajamahukas ja kulukas ning suur osa probleemsetest tekstidest ei jõua kunagi juristideni. See tähendab, et nende potentsiaalne mõju võib ulatuda üksikjuhtumitest laiemate ühiskondlike riskideni.

Lähitulevik toob meile veel ühe praktilise nihke, kus inimesed saavad otsida, võrrelda ja osta tooteid otse AI-keskkondades. Arutelus tõsteti esile mitmed tarbijariskid ehk kui inimene ostab toote AI soovituse põhjal, siis:

– kelle tingimustega ta tegelikult nõustub?

– kellele ta saab esitada pretensiooni?

– kas AI näidatud hind on siduv?

Need küsimused on täna õiguslikult vastamata ja saavad lähiaastatel määravaks. AI ei asenda eksperti, kuid võib tekitada probleeme kõigile, kes kohtlevad seda eksperdi asendajana.

Kas tead, mida AI sinu organisatsiooni kohta ütleb?

Kui keelemudelid on saanud inimeste esimeseks infoallikaks, siis pole enam küsimus ainult nähtavuses, vaid selles, milline narratiiv sinu brändist AI kaudu levib.

Miltton aitab organisatsioonidel mõista ja juhtida oma kohalolu AI-põhistes otsingu- ja otsustuskanalites – alates leitavuse ja sõnumite auditist kuni sisustrateegia, riskide ja õiguslike mõjude kaardistamiseni.

Kui soovid arutada, kuidas AI mõjutab sinu ettevõtte mainet, turundust või ärimudelit, võta meiega ühendust ja küsi lisainfot Milttoni AI-teenuste kohta.

Tahad rohkem kuulda? Võta ühendust!