Värske uuring: Eesti inimesed tajuvad ühiskondlikke arenguid vaenulike ja heidutavatena

Mullu esmakordselt toimunud Milttoni ühiskondliku sidususe uuring analüüsib, kuidas inimesed tajuvad tänapäeva muutuvas ja keerulises maailmas oma agentsust ehk võimet tegutseda mõjusalt vastavalt oma väärtustele ja tõekspidamistele.

Inimeste ja kogukondade tegutsemist ja suhteid mõjutavad ühiskonnas erinevat laadi hõõrumised, olgu nende põhjused kultuurilised, ühiskondlikust ülesehitusest tulenevad, emotsionaalsed või kõiki nimetatud aspekte sisaldavad. Uuringu eesmärk on anda Eesti ettevõtetele ja riigile näpunäiteid, kuidas neist pingetest aru saada ja neid võimalust mööda leevendada.

Tänavuse uuringu tulemused näitavad selget suundumust: eestimaalased tajuvad, et nende väärtuspõhiste otsuste ja tegevuste mõju väheneb ning suur osa inimestest näeb ühiskondlikke arenguid vaenulike ja heidutavatena. Lisaks tekitab avalik arutelu jätkuvalt kolmandikus Eesti elanikes peamiselt negatiivseid emotsioone. Positiivse külje pealt on väga negatiivne suhtumine muutustesse ja tulevikku võrreldes 2024. aastaga pisut vähenenud. 

Tänavu läbi viidud küsitluses keskenduti sellele, kuidas inimesed oma töökohas ja igapäevaelus tarbimisotsuseid tehes enda hinnangul oma tõekspidamistest ja väärtustest lähtuda saavad ja seda ka teevad. Olgugi, et suures plaanis tunnevad inimesed, et nende otsustest ja valikutest oleneb aina vähem, väljendub Milttoni ühiskonnasuhete konsultandi Helen Tammemäe sõnul inimeste tegutsemisvõime endiselt kahel rindel: seal, kus raha teenitakse, ehk töökohtadel, ning seal, kus seda kulutatakse, ehk ostuotsuseid langetades.

“60% Eesti inimestest tunneb uuringu andmetel, et nende töökoht võimaldab neil tegutseda kooskõlas oma väärtustega, nendega vastuollu minemata. Samas ei tähenda see tingimata, et töökoht võimaldaks otseselt muutust luua: paraku usub ainult üks kolmest vastanust, et tema töökoht toetab ühiskondlike või kogukondlike teemadega tegelemist,” pöörab Tammemäe tähelepanu ettevõtete võimalusele suurendada oma ühiskondlikku mõju ja olla ühiskondlikes küsimustes otsustajate seas.

“See, kuivõrd tunneme töökohal, et meie igapäevane tegevus on kooskõlas meie tõekspidamisega, oleneb paljus kolleegide ja tööandjaga jagatud väärtustest ja kogukonnatundest. Teisalt mõjutavad seda tunnet nii era- kui tööelus materiaalsed tegurid: vahendid, teadmised ning võimalused enda mõju kasvatamiseks. Paraku tunneb pea iga teine eestlane, et tal pole ressursse selleks, et ennast arendada ja uusi asju õppida. Veel vähem on neid, kellel on energiat uutest asjadest põnevil olemiseks või teiste inspireerimiseks. Kahjuks selliste inimeste hulk on võrreldes eelmise aastaga kasvanud,” kommenteeris Tammemäe.

Uuring näitab ka Eesti inimeste märkimisväärselt langenud usku, et inimene saab oma valikutega kaasa aidata paremale tulevikule (53% (2024) → 35% (2025)). Tammemäe pöörab samas tähelepanu asjaolule, et sellegipoolest väljendavad inimesed oma seisukohti tarbimisvalikute kaudu. “Nii on vastanutest 44% boikoteerinud mõnda toodet või teenust ning 60% kinnitab, et on muutnud meelsuse väljendamiseks oma tarbimisharjumusi,” kommenteeris Tammemäe. 

Nii töökohad kui poeriiulid kätkevad ettevõtete ja organisatsioonide jaoks endas võimalusi. “Lihtsam on tänases keerukas maailmas oma positsioone hoida ja tugevdada organisatsioonidel, mis soodustavad väärtuspõhiste otsuste tegemist nii tarbija kui töötajana. Sellistel organisatsioonidel õnnestub pigem suurendada ka usku enda tegevuse mõjusse. Nad seisavad ebakindlal ajal kindlamalt jalul, sest inimesed tunnevad nende suhtes tugevamat usaldust, mis omakorda aitab hoida nii töötajate kui tarbijate lojaalsust,“ selgitas Tammemäe.

Uuringu esitlusel aruteluringis osalenud Ignitise kogukonnajuht Elo Võrk soovitas, et neil, kes tahavad oma töötajaid ühiskondliku aktiivsuse osas võimestada, tasub selgeks teha, mis on olulised teemad ja sobivad formaadid, viia läbi koolitusi, kaasata eksperte. Ta rõhutas: „Seal taga on reaalne töö, see ei juhtu iseenesest. Kõigil on üllad väärtused, aga organisatsioon peab seda toetama ja fookuses hoidma. Kui see pole fookuses, kukuvad need algatused laualt maha.“ Samuti aruteluringis osalenud Bob W värbamisjuht Kris Härsing lisas, et väärtuste puhul on oluline kollektiivsus ja üksteise toetamine. “Mitte ainult juht ei peaks väärtusi meelde tuletama, vaid kogu kollektiiv peaks üksteist suunama.“ Ta lisas, et projektide lõpuni vedamine on oluline. „Mitte ainult, et räägitakse, et hakkame igasuguseid asju tegema, ja rohkem nendest midagi ei kuule,“ sõnas Härsing.

„On küllaga häid näiteid ettevõtetest, kes soovivad kaasa lüüa riigi kaitsevõimekuse suurendamises, isegi kui see pole nende põhilise tegevusvaldkonnaga seotud. See on täna Eestis lihtsalt sedavõrd oluline teema. On tööandjaid, kes on juba aastaid süsteemselt tegelenud soolise palgalõhe vähendamisega, või otsivad pidevalt võimalusi, kuidas tarbijaid harida ja keskkonna- ja terviseteadlikumaid valikuid tegema nügida,” tõi Tammemäe näiteid võimalikest viisidest, kuidas teha väärtuspõhiseid valikuid igapäevases äritegevuses.

“Eriti tahaksin eeskujuks tuua neid organisatsioone ja tööandjaid, kes on suutnud väärtuspõhised valikud siduda oma põhitegevuse ja personalitööga ning lähtuda neist suhetes töötajate ning klientidega. Selline mõttelaad võiks iseloomustada tuleviku organisatsioone,” lõpetas Tammemäe. “Just selliseid tööandjaid ja toote-teenusepakkujaid ootavad mõjusaid valikuid teha soovivad inimesed.” 

Uuringuaruande allalaadimiseks vaata siia