Miks ettevõtted peaksid kliimariske hindama ja kuidas seda teha?

Kliimariskide hindamine on saanud osaks strateegilise juhtimise tööriistakastist. Kliimamuutused ning nendest tingitud ekstreemsed ilmastikunähtused nagu tormid, üleujutused ja põuad mõjutavad ettevõtteid nii otseselt kui ka läbi väärtusahelate. Kliimamuutusi ohjav kestlikkuspoliitika toob ettevõtetele kaasa uusi väljakutseid, eelkõige vajaduse kohaneda muutuva õigusruumiga.

Ettevõte, kes soovib olla vastupidav ja konkurentsivõimeline kiiresti muutuvas loodus- ja majanduskeskkonnas, peab suutma läbi viia sisulisi riskianalüüse, mis arvestavad kliimamuutuste mõjudega. See ei ole enam ainult keskkonnateemaline initsiatiiv, vaid tegemist on juhtimisküsimusega. 

Kliimariskide hindamine on esimene osa kliimamuutustega kohanemise strateegilisest käsitlusest. Kui heitmete vähendamine (leevendamine) keskendub probleemide ennetamisele, siis kohanemine aitab toime tulla juba ilmnevate või prognoositavate mõjudega. See tähendab, et ettevõtted peavad hindama nii füüsilisi lühiajalisi riske kui ka pikaajalisi muutuseid, nagu merepinna tõus või kuumalained. Lisaks füüsilistele riskidele mõjutavad ettevõtteid ka üleminekuriskid. 

Kliimariski hindamise eelduseks on kvaliteetne sisendinfo. Eesti riiklikud kliimastsenaariumid ja kohanemiskavad kohalike omavalitsuste tasandil pakuvad head lähtepunkti. Need annavad lisaks globaalsele infole aluse, millele ettevõtted saavad rajada oma spetsiifilise riski- ja võimaluste hindamise.

TCFD (Task Force on Climate-related Financial Disclosures) annab raamistiku, kuidas hinnata ja avalikustada kliimaga seotud riske ja võimalusi. Eeldab toimivat riskihindamise protsessi, kuid ei määra konkreetseid arvutusmeetodeid.

ISO 14091:2021 keskendub praktilistele sammudele füüsiliste kliimariskide tuvastamisel ja hindamisel.

Mõlemad metoodikad lähtuvad IPCC riskimudelist: Risk = oht (hazard) – avaldumine (exposure) – haavatavus (vulnerability) 

Hindamisele annavad väärtuslikku sisendit näiteks kahese olulisuse analüüsi tulemused ning varasemad riskihindamised.

Seoste loomine kahese olulisuse analüüsiga sõltub selle detailsusest ning sellest, milliseid järeldusi on IRO (Impact, Risk, Opportunity) lähenemise alusel tehtud eelkõige kliimamuutustega kohanemise, veeteemade ja elurikkuse kohta. Varasemad riskihindamised loovad metoodilise baasi ning võivad juba osaliselt katta kliimateemasid.