Ma küsin nii enda kui oma klientide käest, miks me teeme seda, mida teeme, ja mis on meie tegevuse mõju. Olles juhiks ja ettevõtjaks arenenud koolkonnas, mis peab tänini kõige olulisemaks omanikutulu teenimist, pean oluliseks rõhutada, et see ei kao kuhugi, aga kasumi teenimise kõrvale on ühiskonna arenedes tekkinud lisamõõde, millele tuleb samaväärselt tähelepanu pöörata.
Ettevõtted ja organisatsioonid ei peaks keskenduma ainult majandusnäitajatele, vaid peavad teadvustama ka oma mõju ümbritsevale – keskkonnale ja ühiskonnale. Kusjuures oma tegevuse positiivse ja negatiivse, otsese ja kaudse ning kavatsetud ja tahtmatu mõju hindamine on tugevas seoses kasumi teenimisega, sest see kõik on tõlgitav finantskeelde. Lihtsustatud näide – kui toodad keskkonda saastavalt, ei investeeri jätkusuutlikesse lahendustesse, siis sinu ettevõtte väärtused ei vasta enam tööturu ja tarbijate ootustele ning varem või hiljem hakkab kuskilt kärisema, mis väljendub ka kasuminumbrites.
Eelnev arutlus ongi see, kuidas ma igapäevases turunduses vastutustundlikkusele tähelepanu pööran. Ma suunan nii ennast kui neid, kellele nõu annan, hindama oma tegevuse mõju enne, kui oma turundustegevusi ja -sõnumeid vormima hakatakse.
Liiga tihti näen reklaamikampaaniates loosungeid, mis ei ühti ettevõtte väärtustega või sümboleid, mis on vastuolus esitatava sõnumiga. Indulgentside ostmine läbi rohepesu või silmakirjaliku hoolivusturunduse on trend, mille levikule vaatan murelikkusega. Need on hetked, kus tahaks turundajale otsa vaadata ja küsida, miks sa seda teed? Ei piisa ainult headest kavatsustest, ilukeelelisest loovtekstist ja juhatuse koosolekul saadud kiitusest kui müügieesmärk on saavutatud. Turundus peab olema mõtestatud, kooskõlas ettevõtte ärieesmärkidega ning looma ka ühiskondlikku positiivset mõju.
