Kommunikatsioonis on kõige tähtsam dialoog

Jelena on pärit Kohtla-Järvelt, kus ta elas kogu lapse- ja nooruspõlve enne ülikooli astumist. Ta kasvas küll venekeelses peres, kuid eesti keelega on ta kokku puutunud juba väikesest peale, nimelt oli ta esimene sõber kõrvaltrepikojast just eestlane. Jelena toob välja, et keele selgeks õppimiseks on kõige tähtsam keskkond, milles viibid, sest just see kinnitab koolis õpitut ja tekitab võimaluse teisest kultuurist päriselt aru saada. Läbi aegade on Jelena lisaks vene ja eesti keelele puutunud kokku ka saksa, prantsuse, jaapani ja bulgaaria keele õpingutega. Keeleoskust võib võtta justkui piletina teistesse kultuuridesse, kuna see avardab maailmamõistmist ning suurendab inforuumi. Huvitav on näha, kuidas samu mõtteid saab sõltuvalt keelest väljendada väga erinevalt – igal keelel on oma ilu ja võlu, aga lõpuks jõuad ikka selleni, et ühist on rohkem kui lahutavat.

Kõrghariduse omandas Jelena Tallinna Ülikoolis, kus õppis vene filoloogia keele- ja kirjandusteadust, eelkõige pühendus kirjandusele. Lisaks kirjandusajaloo tundmisele, näiteks 20. sajandi poeetide loomingualastele teadmistele, on selline haridus andnud juurde ka palju muud, mis on tänasel päeval kasulik igas valdkonnas. Näiteks omandas ta hea kirjutamis- ja analüüsioskuse, võime suurt pilti näha, asjadest aru saada ning nende vahel seoseid luua.

Ülikooliõpingute ajal töötas Jelena ajakirjanikuna ning pärast seda oli mõnda aega välisõppejõud täiskasvanutele, viies läbi vene keele õpinguid. Karjääri loomulik kulg tundus olevat liikuda Haridus- ja Teadusministeeriumisse, kus veedetud aastate jooksul sai temast kommunikatsiooniosakonna asejuht. Seal sai ta juhtida venekeelsele elanikkonnale suunatud kommunikatsiooni, mis eeldab lisaks vene keele oskusele ka sihtrühma sügavat mõistmist. Samuti panustas ta ministeeriumi kommunikatsiooni korraldamisse erinevatel haridusvaldkonna teemadel nagu eksamid ja tasemetööd, järelevalve, täiskasvanuharidus ja riigikoolid, ning ka näiteks 2018. aasta PISA tulemuste esitamine. Jelena sai ennast proovile panna ka koroonakriisi kommunikatsioonis, esialgu haridusvaldkonna teemadel, hiljem aga liitudes Sotsiaalministeeriumis vaktsineerimise edendamiseks moodustatud kommunikatsioonitiimiga. Ta kirjeldab seda kui pingelist, kuid samas huvitavat perioodi, mil tuli läbi mõelda strateegia, kuidas jõuda kõikide Eesti inimesteni, sealhulgas “keerulise”, aga tegelikult lihtsalt teistsuguse venekeelse elanikkonnani.

Jelena usub tugevalt, et venekeelne kommunikatsioon peaks käima käsikäes eestikeelse kommunikatsiooniga – ühtse inforuumi tekitamine on meie kõigi huvides, ja riik võiks näidata initsiatiivi dialoogi tekitamises ka teises kultuuri- ja keeleruumis viibivate elanikega. Kommunikatsioon on kahepoolne protsess, mille abil saab saavutada usaldust ja kaasatust, panna inimesed tundma, et nad kõik on hoitud ja kaasatud ning osa Eesti ühiskonnast. Heatahtlik dialoog ei ähvarda ühegi osapoole identiteeti, vastupidi – mida rohkem suhtleme, seda vähem on ruumi möödarääkimisteks, eelarvamusteks ja mõjutamiseks. Selle dialoogi olulisus paistab eriti silma just kriisiolukordades. Keel on vahend ühisosade leidmiseks ja kui julgeme initsiatiivi näidata, tuntakse ka teiselt poolt huvi uurida meie käest ümberringi toimuva vastu.

Milttonisse tõi Jelena soov panna end proovile erasektoris. Kommunikatsioonibüroo tundus talle huvitav töökoht, sest siin on võimalik kokku puutuda väga erinevate ettevõtete ja projektidega ning omandada seeläbi erilaadset kogemust. Iga klient vajab personaalset lähenemist – tuleb otsa vaadata, mõista mitmekülgseid vaateid ja leida õige lahendus vastavalt tema ootustele ja vajadustele. Protsessi käigus saab olla abiks erinevate ülesannete ja eesmärkide saavutamisel, atraktiivseks muudab selle konsultandi jaoks mitmekesisus ja uudsus. Milttonis on kommunikatsioonitiimi liikmel võimalus kaasa lüüa teiste tiimide tegevustes ja neilt õppida, lisandväärtust annab ka teistes riikides Milttoni kollegidega koostöö võimalus.

Suureks Milttoni plussiks peab Jelena seda, et siin töötab väga erineva tausta ja kogemustega inimesi. Selline töökeskkond laiendab silmaringi ja aitab ka ennast igapäevaselt arendada. Lisaks arengut soodustavale töökultuurile peab Jelena Milttoni väärtuseid ja missiooni enda omadega ühtivaks. Tegevusi ei tehta lihtsalt tegevuste pärast, vaid silmapiiril peab olema suurem eesmärk, mis aitab maailmal õiges suunas liikuda. Olles osa organisatsioonist, kus tunned ennast mugavalt ja hinnatult, jõuavad sinuni ka õiged kliendid, kellele kvaliteetset tööd pakkuda.

Vabal ajal naudib Jelena looduses ajaveetmist ning raamatute lugemist. Teda paelub psühholoogia, sest läbi selle on võimalik mõista inimeste sisemaailma ja saada aru paljustki, mis pelgalt sõnadest välja ei tule. Jelena peab oluliseks aeg-ajalt aktiivsest seltskonnast põgenemist, et veeta aega iseendaga. Vahel on vaja ennast täielikult välja lülitada, võtta kätte üks krimiromaan ja eemalduda ümbritsevast välismaailmast.