8.9.2026 Blogi

Värske Milttoni valitsussuhete tiimijuht Riho Nagel: „Valitsussuhted tähendavad tasakaalu leidmist“

Pärast seda, kui meie senine valitsussuhete tiimi juht Sandra Kamilova asus Milttoni tegevjuhi rolli, võttis tiimi juhtimise üle Riho Nagel. Aastaid Milttonis valitsussuhete vanemkonsultandina töötanud Riho tunneb põhjalikult nii valdkonda, kliente kui ka inimesi, kellega ta nüüd juhina edasi liigub.

Riho tee valitsussuheteni on kulgenud läbi riigiteaduste, ajakirjanduse ja poliitilise kommunikatsiooni. Rääkisime temaga varasemast töökogemusest, huvikaitse rollist, eelseisvatest Riigikogu valimistest ja sellest, milline juht ta soovib olla. Juttu tuli ka lapsepõlvest, vabadusest ja loomulikult lemmiksupist.

Milline oli sinu professionaalne taust enne Milttonit?

Mind paelus ühiskonnas toimuv üsna noorena. Juba algklassilapsena sirvisin kodus kättesaadavaid ajalehti. Süvenenum ja mõtestatum ajalehtede lugemine sai alguse põhikoolis, kus ma koolist koju tulles enne trenni kõik lehed läbi töötasin. Sellest kasvas välja minu huvi ühiskonna, majanduse, poliitika ja laiemalt maailmas toimuva vastu.

Gümnaasiumis olin veendunud, et ma lähen õppima midagi ühiskonna ja riigiga seotut. Kaalusin geograafia, majanduse ja riigiteaduste õpingute vahel. Lõpuks otsustasin riigiteaduste kasuks.

Ülikooli ajal hakkasin koos teiste ägedate üliõpilastega tegema YouTube’is ja uudisteportaalides eetris olnud Tudeng TV poliitikasaadet „Fookus“. Olin selle saate peatoimetaja ja käsitlesime erinevaid ühiskonnas olulisi teemasid. Omandasin esimese ajakirjandusliku kogemuse ning mulle tehti ettepanek asuda päriselt Delfis ajakirjaniku ja päevatoimetaja ametisse.

Töötasin üle viie aasta ajakirjanduses ja aja jooksul tekkis mul tunne, et vajan uusi väljakutseid ning samal ajal avanes võimalus olla kahe järjestikuse keskkonnaministri kommunikatsiooninõunik. Pärast Keskkonnaministeeriumi perioodi jõudsingi Milttonisse.

Riigiteaduste haridus, kogemus ajakirjanduses ja poliitilises kommunikatsioonis ning teadmised sellest, kuidas poliitilised otsused sünnivad, olid andnud kogemuse ja pädevused, millele valitsussuhete töös tugineda.

Mida valitsussuhted sinu jaoks tähendavad?

Valitsussuhted tähendavad minu hinnangul tasakaalu leidmist erinevate huvide vahel. Ettevõtete ja organisatsioonide huvide kaitsel tuleb leida võimalikult lai ühisosa avaliku huviga.

Milline on valitsussuhete tiimi töö Riigikogu valimiste kontekstis?

Töö oleneb sellest, kuhu ettevõte või organisatsioon oma huvikaitse arenguredelil jõudnud on. Sellest lähtuvalt valime ka täpsemad töömeetodid, aga üldjoontes alustame poliitilise mõju kaardistusest: millised seadused ja arengud üldse mõjutavad ettevõtte või organisatsiooni tegevuskeskkonda?

Seejärel aitame seisukohtade ja sisendi koostamisel erakondade valimisprogrammidesse. Aitame ettepanekuid mõtestada, koostada ja erakondadeni viia. Hiljem võivad needsamad ettepanekud jõuda ka koalitsioonileppesse ja valitsuse tegevuskavasse, kui erakonnad neid oluliseks peavad.

Oluline on, et me püüame mõtestada ettepanekuid ja nende mõju laiemalt kui ühe ettevõtte huvidest lähtuvalt, sest riigis sündivad otsused peaksid teenima laiemalt avalikkuse huve ja omama ühiskondlikku kasu, olgu see otseselt majanduslik või muul viisil inimeste heaolu edendav.

Loomulikult ei tasu unustada strateegilist kommunikatsiooni, mille üks väljund võib olla teema tõstatamine avalikkuses.

Kui hästi oskavad Eesti ettevõtted praegu oma huvide eest seista?

See oleneb palju sektorist ja ettevõtte suurusest.

Laiemalt ettevõtjaid puudutavad teemad jõuavad otsustajateni läbi suurte katusorganisatsioonide, nagu näiteks Kaubandus-Tööstuskoda või Tööandjate Keskliit. Oma esindusorganisatsioonid on näiteks toidu- ja joogitööstusel, mööndustega energeetikas ning paljudes teistes valdkondades. Keeruliseks läheb aga siis, kui esindusorganisatsioonide sees on lahknevad huvid.

Suurematel ettevõtetel on sageli oma regulaatorsuhete juhid, kes tegelevad aktiivselt huvikaitse ja lobitööga. Miltton on partner nii erinevatele katusorganisatsioonidele kui ka üksikutele ettevõtetele. Teisalt näeme ka mitmeid sektoreid ja ettevõtteid, kus huvikaitse on nõrk või olematu.

Mida võtad mitmeaastasest konsultandikogemusest tiimijuhi ametisse kaasa?

Mitmeaastane kogemus valitsussuhete konsultandina on õpetanud mulle eelkõige strateegilist mõtlemist, erinevate huvide ja vaatenurkade arvestamist ning oskust keerukates olukordades kiiresti olulist eristada. Olen harjunud töötama iseseisvalt, võtma vastutust ning leidma lahendusi ka siis, kui lähteolukord ei ole lõpuni selge.

Tiimijuhi rolli soovin need kogemused kaasa võtta eelkõige inimeste juhtimisse ja arendamisse. Pean oluliseks, et tiimis oleks selged eesmärgid ja rollid, aga samal ajal ka usaldus ja piisavalt ruumi iseseisvuseks. Minu vastutus on tagada, et tiimi töö oleks jätkusuutlik ja tiimiliikmed tunneksid ennast hästi. Sellisel juhul suudame ka oma klientidele parimat võimalikku teenust pakkuda.

Senine konsultandikogemus aitab mul olla juhina sisuline partner – mõista töö sisu, toetada keerukamate olukordade lahendamisel ning aidata tiimil hoida fookust sellel, mis loob kliendile ja organisatsioonile kõige rohkem väärtust.

Räägime veidi su lapsepõlvest. Milline laps sa olid?

Minu lapsepõlv möödus Tallinna lähedal asuvas Saue linnas, kus tegelesin absoluutselt kõige sellega, millega poisike sellises peaaegu maakohas tegelema peaks. Ehitasin onni, parvetasin tiigil, sõitsin rattaga ringi ja mängisin jalgpalli. Muide, mu vanemad olid Saue linnasauna omanikud, mistõttu möödusid mu nädalavahetused saunatades. Elasin oma parimat elu.

Elasime suhteliselt väikeses asulas, mistõttu kogu linn ja selle ümbrus oli nii-öelda meie kodu. Mulle ja mu vennale anti üsna palju vabadust, aga teisalt pidasime ka reeglitest kinni. Näitasime vanematele lubatud ajal oma nägu ja läksime taas omi asju ajama. Õhtul tulime enam-vähem kokkulepitud ajal koju. Selle kaudu teenisime välja vanemate usalduse.

Ma arvan, et usalduse loomine ja hoidmine on mind tegelikult kogu senise elu saatnud. Kui sind usaldatakse, avarduvad vähehaaval piirid ja laieneb vabadus.

Kumb tekitab sinus tugevamaid tundeid: võim või vabadus?

Minu jaoks tekitab tugevamaid tundeid vabadus, sest see on minu arvates kõige alus. Me oleme Eesti ühiskonna vabaduse peale üles ehitanud ja loodan selle säilimist.

Ma hindan kõige rohkem seda, et nii inimestele kui ka ettevõtetele jääb vabadus ise tegutseda, ette võtta ja ka eksida. Kõik see peab toimuma muidugi teatud kokkulepitud raamides, kuid vabadus on toonud meile edu.

Minu jaoks on oluline, et kõigile oleks tagatud vabadus olla tema ise, olenemata ühestki enamusest eristavast tunnusest. Täpselt sama oluline on, et säiliks sõna- ja mõttevabadus, isegi kui mõte teistest eristub.

Mis sulle uue rolli juures kõige rohkem elevust pakub?

Ärimaailmas tuleb mõelda võimalikele stsenaariumitele, luua strateegia, aga elu teeb siiski omad korrektiivid. Kõige enam pakub elevust see, kuhu me aasta-paariga välja jõuame.

Ja lõpetuseks kõige põletavam küsimus: milline on sinu lemmiksupp?

Mul on tegelikult kaks lemmiksuppi. Üks neist on Salvesti purgiseljanka. See on paslik siis, kui sul kodus mitte midagi süüa ei ole. Purgi seljankat leiab ikka ja võib-olla külmkapist ka hapukoore. Purgiseljanka rohke hapukoorega, kõrvale leiba – imeline ja säästlik kõhutäis.

Teine lemmik on kergelt terav hakklihasupp.

Jaga

Tahad rohkem kuulda? Võta ühendust!